V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
sõber. «Nood seal ei lase mind jällegi tule ligidale! Ja mul oleks nii vaja ennast soojendada.
Mu saapad on märjad, ja pealegi need neetud veskid, mis kõik oma pisarad mulle selga
valasid! Kuradi piiskop oma veskitega! Tahaksin meeleldi teada, mis sihuke piiskop
veskitega teeb! Kas ta mõtleb möldriks hakata? Kui talle selleks ainult mu needmist vaja
läheb, siis võib ta selle saada ja temaga koos ta katedraal ning ta veskid! Küll näeme, kas
need molutajad mind läbi lasevad! Mis nad seal õieti teevad! Soojendavad ennast, tore lõbu!
Vahivad, kuidas sada haokubu põlevad: tore vaatepilt!»
3
2
Ligemalt asja uurides nägi ta, et ring oli palju suurem kui vaid lihtsaks soojendamiseks
kuningliku lõkke juures, selge oli ka, et vaatlejate hulka ei tõmmanud siia kokku ainult
nende saja põleva haokoo ilu.
Laial vahemaal rahva ja lõkke vahel tantsis noor tütarlaps.