Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mul on temast
nii kahju, kui ta nõnda hirmus valvab, öösigi ei saa ta õieti rahu, näeb tassikõrvadest unes.
Vaene tädi! Nii et üks veel, sellest aitab tädi usuks, rohkem pole vaja."
Ramildal oli tõepoolest õigus, sest kui leiti, et juba teine uus tass ilma kõrvata, ütles pr.
Malmberg Indreku juuresolekul:
,,Mis minagi enesest nii väga vaevan, et teist haritud inimesi teha, jooge ja sööge pealegi nagu
põrssad mollil, kui te muidu ei saa."
XIII.
Nõnda saavutas Ramilda endise võimaluse söögitoas lobisemiseks. Ainult saksa keele
õpetamisest Indrekule ei tulnud suurt midagi välja. Üldse oli see aine, mida kõik pidasid hirmus
tähtsaks ja mille eest ükski õieti ei hoolitsenud. Klassiski oli ta usaldatud vana ning küüraka
sakslase hoolde, keda juba esimesel päeval ristiti perpendikliks, mille eestlased seletasid