Voltaire’i filosoofilised mõtted
ei rikkamaks ega vaesemaks, ei suuremaks ega väiksemaks. Minumeelest käib see kõik ka
inimeste kohta, kui ühel läheb hästi, siis kellelgi teisel läheb selle võrra halvemini. Tänaval
jalutav kodutu leiab maast 100 eurot ja tunneb end kui ,,seitsmendas taevas", samas on keegi
õnnetu, kuna tema raha on kadunud.
,,Iga sekt, ükskõik milline see ka ei oleks on kahtlase ja vale segu" (Voltaire, 1986; 359)
Kalvinistid, molinistid, papisid jne - kõik need pole muud kui üksteisega sõjajalal olijate
nimetused, kuigi nad ühiskonnale soovivad head. Kui tõde on ilmne siis ei sa tekkida erakondi
ega fraktsioone. Nõnda siis on õige see, milles nad kõik on ühel meelel, süsteemida aga,
milles nad üksteisest erinevad on järelikult valed. Voltaire mõttekäik on ka minu arusaamine
sellest, sest on fakte, mille üle üldse ei hakatagi vaidlema ja need faktid, mis panevad