RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS
kokku uuritava elemendi mõne neeldumisjoone lainepikkusega. Sellist kiirgust
saadakse niinimetatud õõneskatoodlambi abil. Leegis asuvad aatomid neelavad seda
kiirgust ning ergastuvad. Seetõttu on kiirguse intensiivsus peale leegi läbimist
madalam kui enne leeki sisenemist. Kiirguse intensiivsus väheneb seda rohkem, mida
rohkem on leegis selle elemendi aatomeid. Kiirguse vähenemist kirjeldab
matemaatiliselt Beeri seadus. Beeri seadus on ka kvantitatiivse määramise aluseks.
Erinevalt molekulspektroskoopiast kehtib Beeri seadus AAS meetodi puhul enamasti
vaid suhteliselt kitsas kontsentratsioonide vahemikus. AAS puhul saab mõnikord
töötada ka mittelineaarses alas, ent see pole enamasti vajalik ja soovitatav, kuna
kaotatakse enamasti tundlikkuses.
Ergastunud aatomid ei jää igavesti ergastunuks. Nad naasevad põhiolekusse ja
kiirgavad taas kvante. Need kvandid kiirguvad aga suvalises suunas ning detektorisse
jõuab neist vaid tühine osa. Seetõttu võime lugeda kõiki aatomite poolt neelatud