Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne
b)Elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal sp orbitaalid · Elektroni olekut kirjeldab olekufunktsioon (orbitaal) ja tema (või ainult p) pöörlemist iseloomustav spinn. c) Elektronpaari moodustavatel elektronidel on vastavalt s ja sp (p) orbitaalid · Molekulorbitaalid: 2) Kahes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse -(pii)sidemeteks. - - -orbitaal (sigma-orbitaal) koosneb enamasti kahest s-tüüpi orbitaalist side tekib kahe p orbitaali kattumisel kahes ruumiosas - -orbitaal (piiorbitaal) moodustub kahest paralleelsest p-orbitaalist · Kovalentne side ehk atomaarne side
-sidemed- keemiline side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel Valentssidemete meetod:side moodustub paaristumata elektronidega Hübridisatsioon- eri tüüpi orbitaalide selline liitumine, et tekivad ühesuguse kujuga energeetiliselt võrdsustunud hübriidorbitaalid MOLEKULORBITAALIDE TEOORIA: mitmeaatomilistes molekulides vastab igale elektronile kindel kogu molekuli hõlmav orbitaal, need molekulorbitaalid moodustuvad mitte ainult valentskihi, vaid kõigi elektronide osavõtul Vesinkside- on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Metalliside- keeminine side, mis on tingitud nn elektrongaasi vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonor-akseptorside e koordinetsiooniline side-keemilien side kompleksühendites, kus üks või mitu aatomit