mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. 2. Vedelikel on sarnaseid omadusi gaaside kui tahkistega. Vedelikud on raskesti kokkusurutavad. Vedelikud on tihedamad kui õhk. Nad voolavad. Molekulide soojusliikumine vedelikes erineb gaaside omast. Vedelikus liiguvad molekulid vaid molekuli mõõtmetega võrreldavas ulatuses. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud.
keskmine kiirus kasvab ja jaotus laieneb. · Madalatel temperatuuridel liiguvad gaasi molekulid nii aeglaselt, et põrke tagajärjel võivadki kokku jääda toimub gaasi veeldumine. · Lihtsaim viis gaasi veeldada on nende jahutamise kaudu, nt tahke CO2 ja atsetooni seguga. Saavutatav temperatuur -78 °C. · Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude (Joule'i-Thomsoni efekt). Gaas surutakse kokku ja lastakse seejärel paisuda läbi väikese avause tänu molekulidevahelistele tõmbejõududele toimub nende aeglustumine ja gaas jahtub. Vesinikku ja heeliumit ei saa nii veeldada nende molekulidevaheliste tugevate tõukejõudude tõttu. · Kui veeldatud gaas on gaaside segu, siis on võimalik saadud vedelikku destilleerida ja saada segu komponendid eraldi kätte (fraktsioneeriv destillatsioon). · Selliselt eraldatakse atmosfäärist (toodetakse) lämmastikku, hapnikku, neooni, krüptooni ja ksenooni. Kasutatud materjalid: http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK/L6
Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist Browni liikumine vedelikus või gaasis hõljuvate osakeste soojusliikumine (osakesed suured) Difusioon on ülekandenähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. See väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon leiab aset tänu molekulide kaootilisele liikumisele e. soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. Nt. kui ühendada omavahel lämmastikku ja hapnikku täis nõud, on mingi aja pärast mõlemas nõus samasugune lämmastiku ja hapniku segu. Browni liikumiseks nimetatakse vee soojusliikumise tõttu tahke aine liikumist. Kuulsas katses nähtuse tõestamiseks pandi veepinnale lilletolmu osakesed, mis hakkasid korrapäratult liikuma. Mida väiksemad on liigutatava osakese mõõtmed ja mass, seda märgatavam on liikumine. Browni
Vedelkristallid Kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" 146.6 sulab, vedelik muutub häguseks. 16..? vedelik muutub selgeks Faasiüleminek sõltub sellest, kui tugevasti on molekulid fikseeritud, tahkes aines molekulid vibreerivad. Vedelikus molekulid liikuvad, saavad pöörelda. Tahkes aines kristalne struktuur, korrapärasus Vedelas aines kaugkorrapära puudub, aga tänu molekulidevahelistele interaktsioonijõududele on olemas lähikorrapära (nt iooni umber solvaatkiht, mis korrapärane. Aga ioonid ise korrapäratult.) Vedelik on isotroopne on igas suunas ühesugune, nähtustel eelistust ei ole Tahke aine on anisotroopne ühes suunas ühed omadused, teises suunas teised omadused. Aga.. teatud ainetel/molekulidel n-ö mesofaas, et tahke aine ei lähe kohe üle vedelikuks.
annaabi.ee 
