Kordmisküsimused eksamiks
a.,
et väikesed õietolmu osakesed on alalises korrapäratus võnkliikumises. Varsti
veenduti, et see nähtus iseloomustab kõiki orgaanilisi ja anorgaanilisi suspensioone
ning emulsioone, kui osakesed on küllalt väikesed. Nähtus, mida hiljem nimetati
Browni liikumiseks, muutub nähtavaks, kui osakese läbimõõt d < 4 m. Ning
mõõtmete vähenedes liikumine kiireneb. Browni liikumise põhjuseks on
molekulaarkineetilised nähtused. Keskkonna molekulid, olles pidevas kaootilises
liikumises, põrkuvad vastu heljuvate osakeste pinda ning annavad neile osa oma
kineetilisest energiast. Need põrked ei toimu aga ühtlaselt kõikidest külgedest. Selline
"pommitamine" põhjustabki osakeste korrapäratu siksakilise liikumise
dispersioonikeskkonnas.
Osakeste kaootiline soojusliikumine(st. liikumise intensiivsus sõltub temperatuurist).
150
annaabi.ee 
