1.Soojusvahetus-protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad oma asukohti.Soojusjuhtivus-ei vaheta aineosakesi(tahketes kehades).Soojushulga arvutamine-füüsikaline suurus makrokäsitluses(ühelt kehalt teisele kehale kantav siseenergia hulk).Soojushulga saanud keha/süsteemi olek muutub TA=TB=TC.Ideaalse gaasi molekulaarkin teooria võrrand. P=1/3nm*v-8 , kasutatavad suurused n ja m/M.Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT,kasutatavad suurused m(gaasikogumi massis)ja M(antud gaasikoguse molekulaarmass).
Makro – mass(m) ; ruumala(V) ; rõhk(p) ; temperatuur(T) Mikro – konstentratsioon(n) 5. Mis iseloomustab ideaalset gaasi? molekulid on punktmassid molekulide põrket anuma seintega on absoluutselt elastsed molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk? Molekulide põrked vastu anuma seina 7. Millistest parameetritest sõltub gaasi rõhk? 8. Mida tähendab, et rõhk on 10 Pa? 1m2 mõjub 10 N suurune jõud 9. Molekulaarkin. teooria põhivõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud. p = 1/3 x mo x n x v2 p – Pa ; mo – kg ; n – osakest/m2 ; v2 – m/s Mis on keha siseenergia? Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant?
pV=mRT/müü. 2 2 Seda nim. esimeseks kosmliseks kiiruseks, mis x y Kõik loodusseadused jäävad invariantseteks Molekulaarkin. teooria põhivõrrand 2 kT 1 võrdub ligikaudu 8 km/s
molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus , kaootilises, ilma mingi eelissihita liiku-mises, mille intensiivsus sõltub aine temp.-st. Molekulide kaootilist liikumist tõestab otseselt Browni liikumine. Nimelt on vedelikus hõljuvad väga väikesed, ainult mikroskoobis nähtavad osakesed alti pidevas korrapäratus liikumises, mis ei sõltu välistest põhjustest, vaid osutub aine sisemise liikumise avalduseks. Browni osakesed liiguvad molekulide korrapäratute põrgete tõttu. Molekulaarkin. teooria seab endale ül.-ks seletada katsetes ilmnevaid kehade om. (rõhku, temp. jne.), kui molekulide summaarse mõju tulemust. See-juures kasutab ta statistikameetodeid, s.t. ei huvitu mitte üksikute molekulide liikumisest, vaid niisugustest keskmistest suurustest, mis isel. suure hulga molekulide liikumist. Kehade mitmesuguseid om. ja aine oleku muutumisis uurib ka termodünaamika, kuid erine-valt eelmisest tegeleb see kehade ja loodusnähtuste makroskoopi-liste om
annaabi.ee 
