loikepiirkonda temas on. Elektroforeesil agaroosgeelis liiguvad need fragmendid erineva kiirusega asetudes ritta vastavalt molekulmassile. Need fragmendid varvitakse voi margistatakse radioaktiivsete isotoopidega ning maaratakse nende molekulmass. Sel teel saame DNA restriktsioonikaardi e profiili. Selle alusel on voimalik vorrelda erinevate isendite geneetilisi koode ilma NH jarjestust maaramata. Samuti saab maarata naiteks erinevate mikroobituvede geneetilist sugulust, mistottu see on ka molekulaarepidemioloogia uks olulisi meetodeid. NH hubridiseerimine NH hubridiseerimine pohineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerumise fenomenil, mis seisneb selles, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on voimelised uuesti renatureeruma ja moodustama ka vabade komplementaarsete NH ahelatega topeltahelaid. See on voimaldanud luua korge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH jarjestuste avastamiseks uuritavas materjalis. Selleks kasutatakse puhastatud voi kloonitud NH ahelate fragmente, millel on
pärilikke haigusi põhjustavate geenide ja lookuste väljaselgitamine. „Kahjulike“ geenide leviku uurimine ja nende elimineerimine populatsioonist. Päriliku eelsoodumuse avastamine ja selle päritavuse uurimine. Geenide siire geeniteraapias. Veterinaarmikrobioloogia – mikroobide genotüpiseerimine, mikroobide gen. modif. nt vaktsiinide loomise eesmärgil. Kuidas kujunevad ravimiresistentsed mikroobitüved ja milliste mehhanismidega. Molekulaarepidemioloogia. Uuritakse mikroobide virulentsuse geneetilist määratlust ja varieeruvust. Veterinaarimmunoloogia –loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine. Kujundatakse resistentseid liine ja tõuge (veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia – kuidas ravimile reageerimine varieerub geneetiliselt. Proovitakse luua genotüübi ja indiviidi spetsiifilisi ravimeid. Preventatiivne veterinaarmeditsiin – meetod, millega proovitakse vältida
annaabi.ee 
