tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass . Arvutati katse absoluutne viga, lähtudes tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: = = 43,7 44,0 g/mol = 0,3 Suhteline viga: Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine a) Moolide arvu kaudu b) Kasutades Clapeyron'i võrrandit Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, kasutades seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leides molaarmasse. Leiti CO 2 molaarmass, milleks saati 43,46 g/mol. Tegelik CO2 molaarmass on 44g/mol. Suhteline viga oli 0,7%. Viga võis tekkida ebatäpsete mõõtmistulemuste (nt kolvi mahu mõõtmisel) ning ümardamiste tulemusena. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus
1 0/0 450 g 9. Mitu grammi FeS04 • 7H20 ja vett tuleb vôtta, et saada 200 g 5%-list lahust? 200 g 5% Leiame lahustunud aine massi: - 10 g 1000/0 Kuna kristallhüdraat sisaldab ka vett, peame tegema ümberarvutuse puhtalt ainelt kristallhüdraadile (kasutades molaarmasse). M(FeS04) = 56 + 32 + 16 4 = 152 g/mol M(FeS04 • 7H20) = 152 + 7 18 = 278 g/mol Koostame vôrde: 152 g FeS04 - 278 g FeS04 7H20 10 g FeS04 x g FeS04 7H20 IO g.278 g Avaldame kristallhüdraadi massi: x = = 18,3 g - 18 g 152 g Vett on vaja vôtta: 200 g — 18,3 g = 181,7 g — 182 g 18.2. Aine protsendiline koostis l
Ke — ebullioskoopiline konstant Kr — krüoskoopiline konstant Te — lahuse keemistemperatuur Te˚ — puhta lahusti keemistemperatuur Ebullioskoopiline ja krüoskoopiline konstant on lahustile iseloomulikud suurused. Määratud ainult lahusti iseloomuga, ei oma mingeid seoseid lahustunud ainega. Valemid kehtivad ainult lahjades elektrolüütide lahustes, kus m<0,2…0,3 mol/kg. Vere külmumistemperatuur Tk (veri)=–0,54˚C. ∆T kaudu saab määrata ainete molaarmasse. Kõik need valemid käivad mitteelektrolüütide kohta. ∆T=k·m m= n G m = mlahustunud aine → ∆T = k · mlahustunud aine → M = k · mlahustunud aine M·G M·G ∆T · G m <0,1…0,2 mol/kg G — lahusti mass [kg] n — lahustunud aine moolide hulk m — molaalne kontsentratsioon 4. osmoos: