Hambad
peegli abil. Selliste mikropragude olemasolu ning iseloomu kontrollib hambaarst regulaarselt
läbivaatuse käigus.
Hambaemaili mõrad tekivad sagedamini inimestel, kes kannatavad bruksismi all - sellisel juhul
avaldatakse igale hambale pikema aja jooksul paarisaja kilost rõhku (eriti öösiti, kui inimene ei
suuda oma lõualuude tegevust tahte abil kontrollida). Sellised pindmised hambamõrad on eriti
levinud täiskasvanutel, eriti vanuritel. Tavaliselt tekivad mõrad premolaaridesse ning
molaaridesse, kuid olenevalt indiviidist võivad asuda ka teiste hammaste pindadel.
Pinnamõradega hambad pole üldjuhul kaariesele vastuvõtlikumad, kui terved hambad, kuid kuna
mõrad aja jooksul suurenevad ning muutuvad sügavamaks, tekib suurem risk kogu hamba
mõranemiseks või killustumiseks.
Hambapindadel asuvad mõrad ja täkked ei tekita valu, kuna need hõlmavad vaid emaili
välispinda. Mõnikord võivad mõrad siiski ulatuda ka sügavamale kuni dentiinini ning siis
muutuvad hambad tundlikuks.