keemiliste reaktsioonidega. Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ja lahuse ning metalli piiril toimuvaid protsesse, millest võtavad osa ioonid ja elektronid. Elektroodid: katood (võtab elektrone juurde) ja anood (annab elektrone ära) Põhiteadmised: Konsentratsioon Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M = 1 mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses Molaarse kontsentratsiooni leidmine: , kus c = lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne] n = aine moolide arv [mol] V = lahuse ruumala [l liiter] Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris).
p n1 i n 2 TÜ Füüsikalise keemia instituut 5 Keemia alused II. LAHUSED Lahused keevad alati kõrgemal ja külmuvad madalamal temperatuuril kui puhas lahusti. Lahuste keemistemperatuuri tõus Te ja külmumistemperatuuri langus Tk on võrdelises sõltuvuses lahustunud aine molaalsest kontsentratsioonist: Te = iKecm, (11) Tk = iKkcm, kus cm on molaalne kontsentratsioon, i – isotoonilisustegur, Ke lahusti ebullioskoopiline konstant, Kk lahusti krüoskoopiline konstant. Ke ja Kk on lahustile iseloomulikud konstandid, mis ei sõltu lahustunud aine iseloomust.
juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi, kus n=V/Vm ja molekulide järgi, kus Na on avagaadro arv, N aatomite arv, kus n=N/Na 16. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M = 1 mol/l --> ühe molaarne lahus ehk üks mool ainet/ühes liitris lahuses. Molaarse kontsentratsiooni leidmine: c=n/V, kus c on lahuse molaarne konsentratsioon, n moolide arv ja V lahustunud ruumala. Seega on see arvutatav. 17. Keemiline reaktsioon ja näited: Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või
Elektrolüütide lahustes on aururõhu suhteline langus arvutatav järgmise seose po - p i n2 abil: = . (10) p o n1 + i n 2 Lahused keevad alati kõrgemal ja külmuvad madalamal temperatuuril kui puhas lahusti. Lahuste keemistemperatuuri tõus T e ja külmumistemperatuuri langus T k on võrdelises sõltuvuses lahustunud aine molaalsest kontsentratsioonist: T e = iK e c m , (11) T k = iK k c m , kus c m on molaalne kontsentratsioon, i isotoonilisustegur, K e - lahusti ebullioskoopiline konstant, K k - lahusti krüoskoopiline konstant. K e ja K k on lahustile iseloomulikud konstandid ega sõltu lahustunud aine iseloomust. Lahusti ühesuunalist difusiooni läbi poolläbilaskva membraani (kile)
annaabi.ee 
