Küsimuste vastused
ara tunda.
Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja
suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi
restorani fuajees.
Absurdi aluseks on lihtne rahutus.
Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav.
Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati
iseendale vooraks. Maailm on absurdne.
Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas
alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus
side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita.
(lk 18)
Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg.