VETERINAARGENEETIKA
otsustavad loppkokkuvottes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA
pohifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sunteesi juhtimine, sellest oige
informatsiooni sailitamine ja edasiandmine.
Geneetiline kood
Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sumpoosionil, kus arutati
asja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide kusimusi. Kuidas aga
neljast lammastikalusest koosnev jarjestus kodeerib 20 aminohappe jarjestuse, jai
moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist.
Esimesed teadlased, kes avaldasid hupoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA
kosmoloog Gamow 1954.a ja Crick. Gamow vaitis, et iga aminohappe koha maarab DNA
biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide
kombinatsioon.
Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et
koodoniteks on jarjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. Oma hupoteesi
annaabi.ee 
