Lambakarjus ja aeg
KulI on mul moned tujud, millega sa pead
arvestáma."
"Tujud?"
"Jah. Naiteks tuleb sul monikord minci koormana seljas kanda. Voj
tuleb mul tahtmine sind nagu saaklooma taga ajada - siis pead sa minu
eest pogenema. Vahel istun ma su sudamel. Vahel on mu samm kiire, siis
jalle aeglane, sellega pead sa arvestama. Ja viimaks - sa pead leppima
sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja
ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju
moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda."
Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta
taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani
inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end
orjama.
Karjus otsust~s Aja vagevust proovida.
"Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa
koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa."
"Lahme siis."
annaabi.ee 
