Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene J. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida. Kaunistatud oli Piibel käsitsi.
Gutenberg laenas idee maalikunstnikelt, kes segasid värvi linaõli hulka. Trükipressiks sai esialgu oliivõlipress. Naasnud 1448. aastal Mainzi, viimistles ta veel oma leiutist. Kogu oma ettevõtmist püüdis Gutenberg hoida salajas. Raha saamiseks võttis ta endale kompanjonid, kolm Strassburgi kodanikku, peibutades neid seletusega, et kavatseb valmistada käsipeegleid palveränduritele. Ta oli korduvalt võlgadega kohtu all, nende katteks nõuti moguni seadmete loovutamist. 2 Gutenbergi esimeste trükimasina tüüpidega trühiti põhiliselt kalendreid ja ladina keele grammatika väljaandeid. 1450. aastal alustas Gutenberg nn. 42-realise Piibli trükkimist. Selleks tegi ta suuri laene j. Fustilt, kes 1455. aastal omandas võla katteks tema trükikoja ja piibli poognad. 1456. aastal ilmus Gutenbergi Piibel. Teose igal lehel oli tekst kahes veerus, kommasko 42 rida
annaabi.ee 
