Kõnetegevuse psühholoogia
Kontekstis on lause tähendus tavaliselt seotud kahe-kolme
lausega veel!
Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud
suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus;
pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all,
üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla
ka omaette sõnadena.
Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone,
ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne.
Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte)
Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed)
Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu.
Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile. Eesti
keeles on selleks ka välde (ehk prosoodilne foneem)