LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
Kapitalismi
arenguga kujuneb ümber koos rahvakultuuriga ümber ka rahvakunst. 19. sajandi teisel poolel
olid peamiseks uute nähtuste kandjateks linnad ja alevid. Linna ja maakoduses miljöös
kandusid mustrid sajandeid edasi tikitud mustrirättide (märkrättide) vahendusel, sest kallid
kavandid, joonised, raamatud ja mustrilehed jöid sageli laiemale rahvahulgale
kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite
värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes
mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega
Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid
ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve
edasikantuna veel 19.sajandil.