Jean Goujon
rahutu voogavus. Goujoni reljeefe peab vaatlema pikemat aega. Süvenenud
vaatlemisel tugevneb nende muusikaline põhitoon ja meile saab arusaadavaks,
kui tihedalt on reljeefide vormikäsitlus seotud nende sisuliste otstarbega -
kaunistada sädelevaaate veejugadega purskkaevu.
Goujonilt pärinevad peale selle ka Louvre`I karüatiidid ja marmorist
"Diana", mis kaunistas Anet`I lossi sissekäiku (pärast 1548. A., Louvre). Goujoni
Diana kuju, mis oma tolleaegse moesoenguga sarnaneb rohkem XVI sajandi
naise kui antiikjumalannaga, jätab väga gratsioosse mulje. Koos hirve
mitmeharuliste sarvedega ja vibuga, mida ta käes hoiab, moodustab ta ilusa,
natuke keerulise joontepalmiku. Aga prantsuse renessansi ilusaim saavutus on
siiski Goujoni nümfid.
Goujoni ja Pilon töötasid ka uue hauamonumenditüübi kallal. See erines
kõigest sel alal varem loodust. Renessansiajal kujunes Itaalias välja magavat
annaabi.ee 
