ONOMASTIKA ARVESTUS
kalendrid. Eesti nimesid võeti Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, soome keelest, eesti kirjandusest,
aga mõeldi ka välja. 1920-30ndatel olid suurem osa nimesid eesti nimed, kuigi 1930ndatel tulid moodi
üleeuroopalised nimed. 1960ndatel eksperimenteeriti, aga need olid siiski eestipärased. 1970ndatel pandi
võõrapäraseid nimesid. 1980ndatel eelistati jälle eesti nimesid. 1990ndatel sai alguse moenimede vool
(Maria, Helena, Johanna, Anette, Karl, Robert), pandi laennimesid (Triinu, Liisa, Kristjan, Siim), uuemaid
võõrapäraseid nimesid (Laura, Grete, Sandra, Annabel, Birgit, Kevin, Rasmus, Robin, Sten).
Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari-
Liis; meestel 1 silp + 2 silpi Karl-Robert). Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised,
riimnimed