"moenimede" - 1 õppematerjal

ONOMASTIKA ARVESTUS

kalendrid. Eesti nimesid võeti Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, soome keelest, eesti kirjandusest, aga mõeldi ka välja. 1920-30ndatel olid suurem osa nimesid eesti nimed, kuigi 1930ndatel tulid moodi üleeuroopalised nimed. 1960ndatel eksperimenteeriti, aga need olid siiski eestipärased. 1970ndatel pandi võõrapäraseid nimesid. 1980ndatel eelistati jälle eesti nimesid. 1990ndatel sai alguse moenimede vool (Maria, Helena, Johanna, Anette, Karl, Robert), pandi laennimesid (Triinu, Liisa, Kristjan, Siim), uuemaid võõrapäraseid nimesid (Laura, Grete, Sandra, Annabel, Birgit, Kevin, Rasmus, Robin, Sten). Sajandivahetusest alates umbes 20% saavad kaksiknime (naistel tüüpiliselt 2 silpi + 2 silpi – Pille-Riin, Mari- Liis; meestel 1 silp + 2 silpi Karl-Robert). Nimesid on tuletatud, on eri variatsioonid, analoogtuletised, riimnimed