Kreeka tsivilisatsioon
Efesoses. Kuulus oli ka Apolloni tempel Didymas, mille pärslased 494.aastal e. Kr. hävitasid, kuid mis hiljem uuesti
üles ehitati.
Templihoonel aknaid ei olnud ja seepärast hoiti uksed alati lahti. Vastupidi egiptuse templi salapärasele
läbinähtamatusele, valguse ja varju kontrastile ja rusuvalt mõjuvale lõpmatusele ei hoia kreeka tempel midagi
saladuses. "Usklik külastaja," ütleb Berliini ülikooli professor Wilamowitz-Moellendorff, "sisenes suure ukse kaudu,
mis ainsana laskis sisse valgust. See valgus langes otse vastas asuvale jumala kujule, külglöövid olid pimeduses.
Aeglaselt lähenes siseneja jumalannale. Võib-olla tervitas ta jumalannat parema käe tõstmisega, võib-olla vormikohast
pühasõna või vaikset palvet lausudes. Tema jumalateenistus oli üleinimliku ilu harras imetlemine."
Kreeka tempel seisis harilikult künkal. Sambad toetusid alusele, mille astmed olid tavaliselt nii kõrged, et iga astme