Mikroskoopilise e. mikrokäsitluse puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Siis kasutatavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (on seotud molekulide ja nende liikumisega, ei ole vahetult mõõdetavad, iseloomustavad ainet molekulaarsena; mass, keskmine kiirus, kontsentratsioon). Mikro-ja makrokäsitlus moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist. Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikmõju). Ajaühikus seinale antav impulss on jõud. Põrgete arv seinaga ajaühikus on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja molekulide keskmise kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide
mis seostab teiste asjadega Sensoorse retseptorid muudavad füüsilise või keemilise energia närvitegevuseks: - Nägemine – valgusenergia keemiliseks energiaks reetina fotoreteptorite abi – keemiline energia aktsioonipotentsiaaliks - Kuulmine – õhurõhu lained algul mehaaniline energia ja siis võtavad vastu auditoorsed retseptorid - AP - Maitse ja lõhnataju – keemilised moekulid sobituvad retseptoritele. - AP - Somatosensoorne süsteem – mehaaniline energia aktiveerib puudutatud retseptorid mis tekitavad aktsioonipotentsiaalne. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid mis aktiveerivad valuga seotud närvirakud ja takistavad APd. Nt: karva väljatõmbamine avab dendriidil venitusele tundlikud kanalid ja Na+ hakkab närvirakku sisse tungima. Sensoorsete retseptorite omadused:
annaabi.ee 
