Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade
ja realiseerima inimesarmastuse ideaali. Teiste sõnadega - inimene peab ,,iseenese ja teiste
õnnistuseks elama". See on inimese eesmärk. Ent milles siis seisab inimese õndsus? Täiuses.
Nimelt mõistuse täiuses, sest mõistus on tähtsam, olulisem inimese eksisteerimise tunnus - ta
on igavene. Sellepärast siis, et igavese mõistuse täiuses seisab õndsus, peab inimene oma
mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete
õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima".
Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese
vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda
varjule, taevas suure jumala juures.
Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann)
ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis
(vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G
annaabi.ee 
