Viivi Luik
nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil,
kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese
saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla."
Luuletused räägivad lähemalt kommunistlikust terrorist, küüditamistest, ühiskonna venestamisest,
dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev",
,,Istume laua juures", ,,Majaraamat", ,,Viina voolab karahvini suust", ,,Täie jõuga ma rusikas
hoidma pean käe".
TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE,
peos on kodumaa muld.
Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe.
Kas peaksin tegema tuld?
Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas.
Ta on tohutu pikk.
Igal korrusel seisavad mitmes reas
koduuksed ja igavik.
Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees,
tuules tahm on ja ving.
annaabi.ee 
