Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Ornamenti on leitud juba kiviajast
pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvuslikke sümboleid ja ornamente on olnud
suhteliselt keeruline tõlgendada.
Ornamendi või selle motiivide tähendus on eri kultuurides tihti erinev. Rahvalt rahvale ja ajas
edasi liikudes muutuvad sümbolite tähendused ja võib juhtuda, et algtähendused lähevad
kaotsi. Näiteks on nii juhtunud risti sümboliga või haakristiga. Ornamentide levikul tuleb
arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et
vahel kiputi märke ja ornamente kasutama ka nii, et nende tähendusele või sisule ei pööratud
tähelepanu.
Ülekaalus on geomeetriline ornament, mille põhielemendid on ruut, rist, siksak, ring,
silmusnelinurk ja kolmnurk. Kristluse tulekuga omistati neile ristiusuga seotud tähendused,
kuid eesti talupojad ei mõistnud usundilist tähendust täiel määral. Rahvas võttis ornamendid
annaabi.ee 
