stilisti/konsultandi ja individuaaltellimuste täitjana. Tööstusdisainerid töötavad 40-tunnise töönädalaga, toote disain valmib meeskonnatöö tulemusena. Eraettevõtjast disainer peab oma tööaega planeerima vastavalt töömahule ja tellimuste tähtaegadele. Loomingulist tööd on tihti raske planeerida. Moedisaineritel esineb perioode, kui tööpäevad on väga pikad ja töötada tuleb ka nädalavahetustel. Eriti pingeline aeg on enne moekollektsioonide valmimist ja moedemonstratsioone, samuti enne tähtsündmusi (koolilõpetamised, aastavahetus jms). Moedisaineri spetsiifika määrab vajalikud töövahendid rõivadisainer kasutab kõiki õmblemiseks vajalikke töövahendeid, jalatsite ja kottide disainer nahatööriistu ja modelleerimisvahendeid. Olulised abilised on ka fotoaparaat ja arvuti, mille abil saab uusi mudeleid jäädvustada ja paremini modelleerida. Aga nõuded tervisele? Moedisaineri tööga kaasneb suur koormus silmadele.
Moes olid ka vallidega soengud. Vallid olid laubal ja ka ümber pea. Pärast sõda hakkasid vallide asemel kerkima lokikuhilad. Kanti nii lokilisi tukajuukseid kui ka kuklajuukseid. Soengutele pandi võrk. Moes olid väikesed lokid ümber pea pärja moodi. 27 28 29 1950-1980 50- ndate aastate alguses hakati korraldama NSV Liidus esimesi moedemonstratsioone. Ilmusid moeajakirjad, kus põhimoes domineerisid lokilised soengud poolpikkadest juustest. 60-ndatel aastatel muutus soengumood kohevuse poole. Soengud olid tupeeritud, lühikesed juuksed, juukseid lõigati habemenoaga. Moes oli juuste blondeerimine. Naistel võeti eeskujuks 60-ndate aastate menukaid näitlejaid nagu Birgitte Bardod, Marina Vladi jne. Seetõttu olid moes heledad pikad juuksed. Kanti ka parukaid. Meestel olid moes poolpikad juuksed „ a la Beatles“ 70- ndatel aastatel
annaabi.ee 
