20.sajand kui barbaarne ajastu - poolt või vastu.
nii nõid, kui ka kaev linna väljakul. Küll aga seisime silmitsi loodusreostusega globaalses
mõistes. Ennast unustav tehnoloogia ja tööstuse areng ning sõjategevus oli toonud kaasa
ülemaailmse ja kaua kestva ökokatastroofi, mille tingimustega praegu elav inimkond on
harjunud. Täna räägime tõsiselt tapja kilekottidest looduses. Eelmisel sajandil meie vanaemad
aga sobitasid kilekotte enda kantava garderoobiga. Moeasjast oli saanud katastroofi üks
peategelasi ja see on väga barbaarne.
Looduse moonutamine oli 20.sajandil ja seda eriti sajandi alguspoolel uuendusliku ja
progressiivse sisuga tegevus, mis pälvis ühiskondlikku tunnustust. Selles osas sammusid esireas
endine Nõukogude Liit ja Hiina, kes kasutasid kahetsusväärselt suurt osa kogu maailma
loodusressursist. Üheks selle aja ,,silmapaistvaks saavutuseks, oli Araali mere kadumine maailma
kaardilt. Kas selles ei olnud midagi barbaarset