Max Weber
Kui see öö aeglaselt taganema hakkab, kes siis veel elab
neist, kelle kevad praegu näiliselt nii lopsakalt õitsenud on?
Ning mis on teist kõigist selleks ajaks seesmiselt saanud? Kibestumine või
väikekodanlikkus, lihtsalt nüri leppimine maailma ja elukutsega, või
kolmanda ja mitte kõige haruldasema võimalusena: müstitsistlik maailmast
põgenemine nende puhul, kel selleks andi on, või—sageli ja halvasti—selle
kui moeasjaga enda piinamine.
Kas see küsimus on aktuaalne ka 2014?