Eesti rahvariided
Laialdaselt levisid eelmisel
sajandil alguse saanud uuendused pikitriibuline seelik, pottmüts. Moerõivastuse eeskujul hakati
naiste kampsuneid ja liistikuid tegema liibuva piha ja seesidega (üleni või rühmiti volti seatud
riideriba kampsuni allääres). Meeste rõivastusse tulid vatid ja vestid. Koos uut tüüpi
ülerõivastega tuli kasutusele poevärv potisinine (indigo).
Rahvarõivad igapäevaelus püsisid kauem ääremaadel ja tegid läbi ka moearenguid, nt Muhu
kollasetriibuline suht lühike seelik. Rahvarõivad on igapäevaelus tänini kasutusel Kihnus.
Rõivad valmistati valdavalt kodukootud kangast: linasest särgid ja abielunaiste peakatted,
villasest pealisrõivad, samuti kindad, sukad ja sokid.
Põhiosa rõivastusest oli kaua aega värvimata: linased pleegitati valgeks, villased pealisrõivad
valdavalt lambapruunid või -mustad. Seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega.