Eesti elu 1950-1960. aastatel
või teisest kindlast nõukogude naise kujust, teadlasest, arstist, töölisest, sportlasest,
kolhoosnikust jne," kirjutab Razumovskaja.
Tegelikkuses ei mõelnud "Moealbumi" sisu lahkav Sveta "kindlatele nõukogude
naiste kujudele", vaid sotsrealismi kunstimaailmas elutsevatele ideaalnaistele:
kommunismi poole pürgiv nõukogude inimene pidigi seisma ühe jalaga olevikus,
teisega helge tuleviku ideaalühiskonnas. Samuti pani Razumovskaja ette
moeajakirjale uute rõivamudelite pildi kujul propageerimisele lisada kirjanduslikku
materjali tõepoolest, "Moealbumi" autorid piirdusid vaid pakutavate mudelite
kirjeldamisega. Iseenesest - kavatsetult või mitte - päästis selline lähenemine
"Moealbumi" tegijaid ideoloogilistest kammitsatest tekstist loobumine tähendas
vabadust kohustusest oma mudelitevalikut ideoloogiliselt põhjendada, siduda
pakutavaid rõivaid "kindla nõukogude naise kujuga".