sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele
Kodeerimisel muundatakse digitaalsed signaalid analoogsignaaliks, tekitatakse siinuselistest signaalidest liitsignaal, mis on vajaliku kujuga( saehammas, kolmnurk, jne ). Samuti kasutatakse erinevaid modulatsioonitehnoloogiaid, et ühes ajaühikus võimalikult palju andmeid edastada, Side-st 50 meeldetuletuseks QAM64 näiteks, faasmodulatsioon, igas ajaühikus 8 bitti.On veel teisi modulatsioonimeetodeid muidugi, amplituudmodulatsioon – see on kehva, sagedusmodulastioon, mis on parem, nt. FM raadio kasutab seda. 76. Analoogandmed ja digitaalsed signaalid. Andmed kodeeritakse kasutades mingit koodekit, et saada digitaalne signaal. Näiteks kõne edastus – kõne on muidu analoogsignaal aga telefonivõrgus edastatakse seda digitaalsena. Analoogandmed tuleb teisendada digitaalseks ehk need tuleb teisendada pidevast diskreetseks
et nii pinge kui vool oleksid negatiivsed ja vastaksid joonisel kvadrandile 3. Sel ajal kui mootor pöörleb vastassuunas ning pidurdub ja muutub generaatoriks toimub talitlus 4. kvadrandis. Suure jõudlusega rakendustes nagu robotid, elektrilised töövahendid, tööpingid, jt, vajavad elektriajamid suletud automaatjuhtimissüsteeme koos sisseehitatud andurite ja regulaatoritega. Sageli on need mitmekontuurilised elektroonsed süsteemid, mis nõuavad kompleksseid juhtalgoritme ja modulatsioonimeetodeid. Käesolev raamat kirjeldab ja võrdleb elektroonikalülituste koostamise erinevaid põhimõtteid ja elektriajamite elektroonikalülitusi, milles kasutatakse kaasaegseid elektronseadiseid ja elektriajamite komponente. Esmalt käsitletakse mootori ja generaatori talitlust tagavaid jõupooljuhtmuundureid ning teisalt vaadeldakse mootori-muunduri juhtimistehnikat. Järgnevalt tulevad vaatluse alla elektrimootorid kui elektriajamite põhikomponendid
annaabi.ee 
