või töömasina võlliga.Hammaste vastas asub induktor (püsimagnet) millele on paigaldatud mõõtemähis, mida toidetaxe alalispingega. Mähiselt saadav pinge antakse läbi kondensaatori võimendi sisendisse. Võimendi täitab seejkuures ka impulsside formeerimise ül. Fotoelektriline impulssandur- Kasut.siirdeanduritena ning koos kalibreerimislül. asendiand.robotites, erinevates tehno.sead. ja tööpinkides. Koosneb valg.voo allikast, modulatsioonikettast ning fototajurist. Mod.ketas kujutab endast optiliselt läbipaistv.piludega ketast.mis pöörlemisel sulgeb periood-lt valg.voo pääsu fototajurile ning tekit.viimases periood.-lt muutuva voolu. Pulsatsiooni sag. On võrdeline ketta pöörlemiskiirusega aga vooluimpul. Arv ketta pöördenurgaga. Skeem 11.26 21. Diskreetasendiandurid- Disk.asendi anduritx saab kasu.mitmesug.kont.-ja kont.vabasid teekonna-ja lõpplüliteid. Neid kasut. N:prog.juht.süst. Fotoel
Vajaduse korral võib selle muutuva sagedusega signaali muundada ka alalispingeks, näiteks integreeriva operatsioonivõimendi abil. Induktsioonimpulssandurit saab kasutada ka võlli pöördenurga mõõtmiseks, see tähendab diskreetasendiandurina, kui hakata loendama hammasketta pöördumisel tekkinud impulsside arvu. Fotoelektriline impulsskiirusandur (joonis 3.28) koosneb valgusvoo allikast, näiteks valgusdioodist, modulatsioonikettast ja fototajurist, näiteks fotodioodist. Joonis 3.28 Modulatsiooniketas kujutab endast optiliselt läbipaistvate piludega ketast, mis kinnitatakse mootori või töömasina võllile ja mis pöörlemisel sulgeb perioodiliselt valgusvoo pääsu fototajurile ning tekitab viimases perioodiliselt muutuva voolu, mille pulsatsiooni sagedus on võrdeline ketta pöörlemiskiirusega. Anduri täpsus sõltub impulsside arvust ühe pöörde kohta
annaabi.ee 
