Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp. Moodul on geneti osa. Järelikult on modulaarsete organismide puhul tähtis genetite levik ja arvukus. Moodul praegu = moodulid siis + moodulite sünd moodulite surm. Pole migratsiooni, sest moodulid on kinnitunud. (1) Taksonoomilised iseärasused, mille järgi me eristame modulaarse struktuuriga organismide liike on põhiliselt moodulite iseärasused, mitte terve organismi iseärasused. (2) Modulaarse struktuuriga organismide suhted keskkonnaga määrab nende organismide
Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad. Samuti muudavad nad ennast vähemaitsvaks (alkaloidid, terpenoidid, mis võivad kogu kaalust moodustada umbes 5%). Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena 4) rohkem järglasi Väikeste organismide eelised 1) pole vaja investeerida erituselundkonda 2) ei pea olema tsirkulatsioonisüsteemi Koloonia need osad, mis süüakse teiste poolt, ei mõjuta eksistentsi, sest koloonia uuendab ennast