Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
ühtseks kompositsiooniliseks tervikuks - hooned paigutati ümber rondeeli. 18. sajandi viimasest
kolmandikust hakkas ka mõisaomanike maitset ja ehitustegevust mõjutama Lääne-Euroopas
moesolev barokk- ja seejärel klassitsistlik stiil, milles püstitati suurem osa Põhja-Eesti mõisate
peahoonetest, Lõuna-Eestis langes intensiivsem ehitusperiood 19. saj II poolde ja 20. saj
algusesse - historitsistliku ja modernstiili valitsemisaega. J. Maiste andmetel on tänaseni säilinud
40% Põhja-Eesti mõisate peahoonetest.
Mõisaparkides süvenes siis barokkperioodile iseloomulik ansamblilisuse printsiip, kujunesid
suurepärased mõisaansamblid. Mõisahooned muutusid toredamateks ja baroki reeglite järgi oli
nende fassaad vaja kaugvaatele avada. Parkide kujundus pidi alluma hoonetele, eriti lossile.
Looduslikkus lükati hoonetest kaugemale. Elavatele taimedele vaadati kui ehitusmaterjalidele,
annaabi.ee 
