Eesti Vabariik kolmekümne aasta pärast - kõne
21. Sajandil võtame loodust kui puhtust ja kaasaegsust.
Roheline meie linnapildis pälvib suurt tähelepanu ja heakskiitu. Me leiame pidevalt uusi ja
ökonoomsemaid viise liiklemiseks: elektriautod, rattaliiklus, võimalikult kättesaadav
ühistransport. Kui me vaatleme viimastel aastatel läbi viidud uusarendust, siis on pildil alati
loodust: uued ja noored puud, elupuud, põõsad ja puukoor kõigi nende ümber. Kõike seda
kokkuvõttes võime loota, et kolmekümne aasta pärast elame väga modernnses ja puhtas
Eestis, kus tänavapildis on palju rohelust ja kaasaegsust. Kui lihtne on saavutada
looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike
me veel ei tea. Eesti Vabariigi rahvaarvu väga väikesest kasvust hoolimata on tugevasti
suurenenud valglinnastumine. Tallinna äärelinnad nagu Viimsi, Pirita, Laagri ja Tabasalu on
juba osake meie pealinnast. Saaste on tunduvalt suurenenud: väga palju on autosid ning