Eesti kirjandus II kevad
esteetilis-eetilisi piire, mida tänapäevalugeja ilmselt ei taju. Aastal
64 oli tabu see, kui tegelastel oli enne abielu seksuaalsuhteid ja nad
käisid alasti Pärnu rannas ujumas. Mingi tärkab noorsookultuuri
väike nüanns on seal ka sees – tegelane kannab päikseprille. See on
lugu, kuhu hakkavad ilmsemalt sisse tundima uued esteetilised
elemendid – realistlik aluspõhi on olemas, aga juurde tuleb
peategelase sisemonoloog (modernistl.), samuti hakkavad sisse
tungima ka võõrad tekstid. Tektsuaalne maail hakkab seda kõike
kujundama. Hästi kavalalt on lahendatud see, et kuidas rääkida
ühiskondlikel teemadel, kuid samas mitte minna ametliku
tellimusega kaasa – noored inimesed räägivad sellest, kuidas
suhtuda komsomoliorganisatsiooni ja mis on selle ülesanded. Sõber
on väga opositsiooniline ning ütleb päris ränke sõnu selle kohta.
1967 Elu võimalikkusest kosmoses