Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
Voitk, Roopi Hallimäe jt.
Uussümbolistlik luule 1930ndate lõpul liikuline klassikaliste traditsioonide suunas
estetism ja sümbolism uue lainena. Uusklassikalise sümbolismi esindasid noor luulepõlvkond
arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned.
1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli
kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940.
aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles
eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel
Hendrik Adamson ja Leili Rimmel.
August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina,
satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal".
Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile
omaseks