Läti ajalugu
Mõisatel kuulus u 49% kõikidest maadest , taludele 38 %. Kui vaadata külvi pinda
siis mõisate osakaal langes u 25 %. Põllumajandus loomade arvukuselt mõisatele kuuluvatele
loomad moodustasid u 22-23 % , ning mõisates leidis rakendus u 20 % põllutöölistest. Samas
mõisad andsid 1/3 põllumajanduslikust kogutoodangust, talu 2/3, mõisad üle 50 % turuväärtust.
Mõisamajanduse areng oli tunduvalt pikk, kui talumajanduse areng järjest kiirenes, see oli tingitud
mõisa majanduse moderniseeruminest, mis oli alanud tunduvalt varem , 20 saj alguseks oli
mõisamajandid oluliselt muutunud, uut tüüpi tootmisettevõtted, kapitalistlikuks, palgatöö
kasutamisele ja turule oli eesmärk, Tollane mõis polnud enam põllumajanduslik ettevõtte,
akarjakasvatus ja teisel kohal taimekasvatus. Jahuveskid, meiereid, piiritusvabrikud olid olulised,
suurhulk saeveskid, telliste valmistamine, lubjaahjud ja lubja põletamine. Jätkasid maaparandusega,
annaabi.ee 
