Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni
Ilu on pinnapealne, kuid inetus ulatub kontideni
Viimaste sajanditega on muutunud ilu mõiste kardinaalselt. Vanasti vaadati
naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad
taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele
ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise
tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Kas
modellisuuruses neiud või noormehed on ka hinges kaunid? Kas väga heade
kommetega, üdinisti viisaka ja sõnaosava inimese ilu ulatub ka tegelikkuses
pinnapealt kaugemale?
20. sajandil ilmus Vladimir Nabakovi romaan ,,Lolita", mis räägib keelatud
armastusest. Teoses tuleb välja, mille nimel ollakse valmis riskima ning mida
mõeldakse päriselt laia naeratuse all. Raamatu peategelane professor Humbert
pärines perekonnast, kust anti ta eluteele kaasa ohtralt viisakust. Härra oli väga
annaabi.ee 
