Eesti looduslikud pühapaigad
Keskseid pühapaiku:
Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht
Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel
Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja
millest üldjuhul eemale hoiti.
Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised
Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika
Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid:
alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev
looduskultuuriline modelleeritus
Kristliku superstraadi problemaatika:
õigeusk vs protestantism ning erinevalt modelleeritud suhted loodususu ja
kristluse vahel
Vepslastel ei ole säilinud hiiekohti, need on sulandunud õigeusuga, kuid
sellegipoolest on neil palju animistlikke traditsioone. Näiteks metsa minnes
teretatakse metsa, kuid see on nagu käitumise loomulik osa mitte niivõrd usklik
käitumine, pöördumised kohalike vaimolendite poole, et oma kohalolekut
teadvustada.