Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass. Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele. Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg). Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted: Keha tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni. Aine füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad. Nähtus kehaga toimuv muutus. Mudel ettekujutus modelleeritavast kehast. 6) Aatomi ehitus ja planetaarmudel. Aatom koosneb tuumast ja elektroonkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektroonkatte moodustavad ümber tuuma liikuvad elektronid. Planetaarmudeli järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2
Käegakatsutavad (füüsilised) objektid: isik, auto, maja,.. Rollid: tudeng, õppejõud Sündmusobjektid (ühe ajaparameetriga): eksam (algusaeg) Tegevusobjektid (kahe või enama ajaparameetriga): õppimine (algus, lõpp), õpetamine (algus, lõpp) Spetsifikatsioonid: õppeaine Klasside ülesleidmisel võivad olla abiks standardsed küsimused: Millist informatsiooni (asjad, mõisted, sündmused, tegevused) modelleeritavast süsteemist on tarvis salvestada või analüüsida? Millised on välissüsteemid, millega modelleeritav süsteem suhtleb? Millised klassid võiksid neid välissüsteeme esindada modelleeritavas süsteemis ? Kas me saame kasutada mudeleid, lahendusi või komponente oma varasematest projektidest, kolleegide töödest, muudelt tootjatelt ? Milliseid klasse me sealt kasutaksime? Milliseid seadmeid meie süsteem peab käsitlema? Iga süsteemiga
annaabi.ee 
