portreteeritava esteetilisust ja iroonilist maailmatunnetust Künnapu on valdavalt tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli Kummatigi pole vormieksperimendid talle kunagi pelgalt formaalsed käeharjutused, vaid on alati rakendatud mingisse teemasse Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus
Nüüdseks on Firenze kunstiajaloo õpetaja Giuseppe Pallanti selle oma hiljuti publitseeritud monograafias ka dokumentaalselt tõestanud. Selle põhjal tellis (ilmselt) portree Leonardo da Vinci isa, rikas notar, kes tahtis selle kinkida Giocondadele, kellega teda sidusid ärisuhted. Maalitehniliselt on "Gioconda " teostatud ülima meisterlikkusega. Leonardo töötas selle kallal mitmeid aastaid ja pidas seda ikka lõpetamata tööks. Gioconda näo õrna modelleeringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka ümbritseva atmosfääri väreluse. Gioconda naeratus on seotud tema ootepõnevil piidleva pilguga: naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõrjuvalt. Juba ainuüksi see vastuolulisus teeb naise kogu välise ilme äärmiselt komplitseerituks ja hajutab lõpliku lahenduse mulje.Kui
ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus. 1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest, mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree. Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed. Nimetatud ja veel mõned teosed lubavad väita, et Viiraltist oleks võinud saada ka hea skulptor. Skulptuuriga tegelemine tuli igatahes kasuks tema graafikale, andes tunda kindlas plastilise vormi tunnetuse.
annaabi.ee 
