Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
rahvusliku püsimajäämise ideaaliga.
• Majanduse järsu liberaliseerumisega ei jätkunud massi harrastuseks rahalisi ja inim
ressursse.
• See andis tunda maapiirkondades.
• Traditsioonilist käelist osavust nõudvat vaba aja tegevused (õmblemine, kududmine,
puutöö) vähenes nendega tegelejate arv.
• Rahvakultuuri arenemisele avaldasid mõju ka sotsiaalmajanduslik killustamine
(vaesus vs rikkus) ja Eesti ühiskonna modeleseerumine.
• Kultuuri tarbiti vähem nii palju kui rahalised võimalused tagasid.
• Eakad, vähem haritud madalama sissetulekuga inimesed ei käinud teatris, hakati
vähem lugema raamatuid.
• Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud.
• Ainuke kultuur oli televiisor.
• Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit
ja mass.
• Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks.