Sotsiolingvistika uurimistöö näide
46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks.
2.2.3. Lühenenud adverbid
Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või
kadu. Adverbid tegelikult, suhteliselt ja ainult võivad suulises keeles lüheneda. (Rebane
2014: 56) Sellesse nimistusse saab lisada teisigi lt-lõpuga sõnu, näiteks praktiliselt,
põhimõtteliselt. Nimetatud adverbid on muutunud episteemilisteks modaalpartikliteks –
neid on lähemalt uurinud Annika Valdmets. Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles
tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets,
Habicht 2013: 208).
Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk
modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos
teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul