Sotsiolingvistika uurimistöö näide
põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218).
Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või
kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803–1804) Eesti keele episteemilised partiklid
käituvad täiteüksustena, st neid on võimalik lausest välja jätta, nii et lause sisu ei muutu,
kuid kõneleja/kirjutaja seisukohta või hinnangut pole sel juhul näha.
11
Modaalpartiklit tegelt võib nimetada ka värvingupartikliks. Värvingupartiklid on vabalt
liikuvad partiklid, mis annavad lausungile nn värvingu või ilme, nagu prosoodia ja
sõnajärg seda teevad. Nende piiri adverbidega on keeruline tuvastada. Värvingupartiklid
esinevad spontaanses tekstis. Partiklitena on adverbide homonüümid prosoodiliselt
nõrgemad ja tihti lühenenud vormis, nagu ka tegelt, mis kuulub ka eesti keele
sagedasemate värvingupartiklite hulka. (Hennoste 2000: 1803–1804)
2.2.4
annaabi.ee 
