Eesti II maailmasõja ajal
Eestlasi sakslaseid koheldi rindel ebavõrdselt, ka see tekitas vabatahtlike lahkumise.
Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine.
See ei osutunud väga populaarseks, sest eestlased olid sakslaste poliitikas pettunud.
Eesti Omavalitsus kuulutas 1943. aasta märtsis välja sundvärbamise.
Sama aasta lõpus kuulutati välja osaline sundmobilisatsioon.
Kuigi rahvusvaheline õigus keelustas okupeeritud riigi kodanike mobliseerimise.
Sundvärbamise ja mobilisatsiooni tulemusena kasvas leegionäride arv.
Värvatud meestest moodustati 20. Eesti SS-diviis.
1943. aasta suvel saadeti leegioni esimene allüksus pataljon Narva rindele.
Pataljon paistis võitlustes küll silma, kuid kandis ka ränki kaotusi.
Sundmobilisatsioonid Saksa armeesse tekitasid eestlastes pahameelt ja soovi kõrvale hoiduda.
Selleks kasutati tõendeid, varjamist ja Eestist lahkumist.
Populaarseks muutus põgenemine Soome.
annaabi.ee 
