Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini); · Kasvuperiood (maist juulini): Puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud; · Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit).
Südamik-küpspuupuidu südamiku värvus on astmeline. Selle järel on küpspuit, mis on nagu südamik. Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus. Kasvuperiood Puittaimedel on meie ilmastikutingmustes neli kasvuperioodi : · Puhkeperiood novembrist veebruarini. Puude kasvamine seisab sel ajal. Mingeid muutusi peamiselt ei toimu. · Mobiliseerimisperiood märts ja aprill. · Kasvuperiood maist juulini. Sel ajal toimub puudes kasvamine uue puidu tekkimine. · Hoiustamise periood augustist oktoobrini. Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega. Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel nähtavad. Aastarõngaste abil saame määrata puude vanuse. Puidu koostisosad
korp. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks . 2. KASVUPERIOODID Meie ilmastikuoludes on puittaimedel neli kasvuperioodi: · Puhkeperiood (novembrist veebruarini); · Mobiliseerimisperiood (märtsist aprillini); · Kasvuperiood (maist juulini): Puidurakud, mis sellel aastaajal arenevad, on õhukese kesta ja heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud; · Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit).
annaabi.ee 
