Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda
Alguses oli
Punaarmee edasitung väga kiire, järjest langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru,
Valga ja Tartu. Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid:
1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse
suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta
ennast nii suure ja võimsa riigi eest. Inimestel oli sõjatüdimus. Mobilisatsiooniste ei tehtud
väga välja ja kui jõutigi rindele mõeldi peamiselt taganemisele. Detsembri teises pooles
toimus aga murrang. Punaarmee pealetung pandi seisma ja alustati vastupealetungi.
Murrangu põhjused: 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust, kardeti enamlasi hirmujuttude tõttu
ning saadi aru, et keegi teine nende endi asemel nende kodumaad päästma ei tule. 2. Loodi
palju vabatahtlikke üksusi, abi tuli ka Soomest.
3