Eesti uusima aja ajalugu
Süüd Tartu langemise eest on püütud ajada aeg-ajalt Bulak-Balahhovitsi väeosa kaela. Tartust taganeti otse Põltsamaale?. 2300 II
polgu mehest jõudis Põltsamaale u 700, ülejäänud jooksis lihtsalt laiali. Valka jõudnud punaarmee üksused jäid sinna kuni 26. dets
passima, alles siis hakkasid nad edasi liikuma üle Ruhja ja Mõisaküla.
Olukord näis lootusetuna ja meeleolud halvenesid nii rahvaväes kui ka tsiviilelanikkonna hulgas. Mobilisatsioonikutsed ei andnud
samuti tulemusi. Põgenesid punaste eest ka kohalikud kaitseliitlased, kohalikud omavalitsused valdadest, linnadest. Juba algas ka
põgenemine Tallinnast eelkõige Soome, Rootsi. Põgenemine välismaale ei võtnud aga nimetusväärseid mastaape. Meeleolusid
Tallinnas ja tagalas iseloomustab see, et isegi ülemjuhatajaks määratud Laidoner pidi oma päevakäskudes sellele tähelepanu
pöörama - esimene päevakäsk oli suunatud kõikide lõbustusasutuste sulgemisele