Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised
Peetrile oli oluline sõjaline võimsus. Pärast muserdavat kaotust 1700. aastal Narva
lahingus, kus jäädi ilma nii suurel hulgal sõduritest kui ka relvastusest ja laskemoonast, leidis
Peeter, et sama moodi enam jätkata ei saa ning tuleb teha olulisi ümberkorraldusi sõjalises
jõus. Selleks oli aga tarvis motivatsiooni ja rahalisi resursse. Üks olulisemaid muudatusi oli
nekrutiväe loomine, mis oli eluaegne. Peeter oli rahulolematu vana mobilisatsioonikorraga:
vabatahtlike värbamise süsteem ei katnud sõjapidamise vajadusi. Soldatite värbamiseks loodi
nekrutikohustus. Talupojad küll vabanesid pärisorjusest, kuid pidasid oma sõdurielu isegi
hullemaks. Soldatiks saades tuli neil igaveseks lahkuda oma perekonna juurest ja katkestada
sidemed kogu senise ühiskonnaga.
Rahaliste ressursside kogumiseks mindi üle pearaha ehk isikumaksule. Selleks, et
teada saada maksumaksjate arvu korraldati hingeloendusi. Algselt loeti üle vaid meeshinged,